hæna
sagnorð með þolfalli , beyging: þátíð eintölu hændi, sagnbót hænt
sjá einnig hæna nafnorð, kvenkyn
Beyging
framsöguhátturviðtengingarháttur
nútíðþátíðnútíðþátíð
éghænihændiéghænihændi
þúhænirhændirþúhænirhændir
húnhænirhændihúnhænihændi
viðhænumhændumviðhænumhændum
þiðhæniðhænduðþiðhæniðhænduð
þauhænahænduþauhænihændu
| nafnháttur | hæna |
|---|---|
| sagnbót | hænt |
| boðháttur eintölu | hændu |
| boðháttur fleirtölu | hænið |
| stýfður boðháttur | hæn |
| lýsingarháttur nútíðar | hænandi |
kk.kvk.hk.
nf.hændurhændhænt
þf.hændanhændahænt
þgf.hændumhændrihændu
ef.hændshændrarhænds
nf.hændirhændarhænd
þf.hændahændarhænd
þgf.hændum
ef.hændra
framsöguhátturviðtengingarháttur
nútíðþátíðnútíðþátíð
éghænisthændistéghænisthændist
þúhænisthændistþúhænisthændist
húnhænisthændisthúnhænisthændist
viðhænumsthændumstviðhænumsthændumst
þiðhænisthændustþiðhænisthændust
þauhænasthændustþauhænisthændust
| nafnháttur | hænast |
|---|---|
| sagnbót | hænst |
framsöguhátturviðtengingarháttur
nútíðþátíðnútíðþátíð
þúhænistuhændistuþúhænistuhændistu
framsöguhátturviðtengingarháttur
nútíðþátíðnútíðþátíð
þúhænirðuhændirðuþúhænirðuhændirðu
þiðhæniðihænduðiþiðhæniðihænduði